Big is beautiful, nuta ja loe

Tiiu Sulsenberg kutsus mind ja Taltsi Tiinat (mingil)esmaspäeval "Keisri hullu" vaatama. Muidugi lähme!

Esmaspäeval oli westus kiire, sibasin asja eest teist taga ringi. Sulsenberg võttis mul korra rangelt käest kinni ja ütles "nii, mul on piletid". Mina ütlesin "jaa, ma tulen pärast poole, ma pean preagu minema!".
Aeg astus nobedalt, pea oli kell kolm-neli, kui Sulsenberg oli majast lahkunud ja ka mina hakkasin end minekule seadma. Meenus teater. Lubasin Tiinale uurida, mis kell see (täna õhtul) on ja kus. Lõin sarved kokku Sokk Mardiga. Muuseas toimumispaik: Vene draamateater.
Läksin koju ja kuna nett oli kaks päeva maas, helistasin infoliini kellaaja täpsustamiseks. Neiu: "täna mängitakse Keisri Hullu ugalas. tallinnas on järgmine nädal" mina olin nii mõtetega ja mujal ja ajasin oma joru: " ei, täna mängitakse seda vene draamas. palun öelge mulle alguskellaaeg" Neiu: "olgu(!), kell 19". Helistasin Tiinale: "Kell 7 vene draama" Tiina: "davai"
Pooleteiseks tunniks viskasin end diivanile känsaki magama. Siis vurasin linna.
Meil ei olnud pileteid. Ma teadsin, et piletid on Sulsenbergi käes ja nii ehk naa me kohtume teatris. Nagu taltsid tihti oma aega üleloomulikult planeerivad, nii ka seekord ootasin ma Tiinat, kes enne ootas mind ja me jõudsime paar minutit enne 19.00i vene draamasse.
Tiina pani riided gardekasse ja mina hakkasin Sulsenbergi otsima. Keda ei ole kusagil, on Sulsenberg. Nägin veel ühte westukat, kellele kohe kallale hüppasin. t: "ei ma ei tea, ma ei tulnud koos temaga". Viimane kutse saali oli antud. Helistasime Sulsenbergile. Kaks korda ja keegi ei vasta, juu ta on saalis ja pani telefoni varakult hääletuks. Seletasime saali uksepeal piletikontrollidele, et meil on tuttav piletitega saalis, kas me võime teda otsida? Tiina otsis alt ja mina teiselt korralt. Ikka ei kedagi. Saal läks pimedaks ja näitlejad tulid lavale. Piletinaine osutas kahe vaba tooli peale "minge istuge sinna".
Lavale tulid Rakvere teatri näitlejad. Kõik oli imelik! Keisri Hullu kohta hakati mingit jura ajama. Ann Kees, Jokker, noortebänd. Mida perset? Tiina mõtles vargsi ja sosistas: "kuule, see on mingi teine etendus. see ei ole Keisri Hull" No muidugi ei ole! Meie juhtme avastamine ja kokkukerimine oli väga pikk. Siis arvasime, et Keiser on draamas. Tiina saatis Sulsenbergile sõnumi "oleme vene draamateatris, rõdul. Rõõmsat etendus". Tiina saatis ka teise sõnumi ja küsis tuttavalt "kus täna keisrit mängitakse?" vastus "ugalas". Me mõlemad mõtlesime pimedas saalis ja äreva publiku keskel kõik võimalikud variandid läbi. Korra oli küsimärk, kas me äkki ei pidanud seda Ugalasse vaatama sõitma? Peale esimest vaatust lahkusime. Sulsenberg oli Tiinale sõnumi saatnud "kes te sellised olete?" Helistasime ja jutustasime loo ümber, Sulsenberg: "oh teid tobu-tobusid küll"

Mitte vähe me südanlõhestavalt ei naernud! Teinekord ikka imestan, kuidas ma nii tottakas ja hajameelne võin olla. Tiina: "kuule mina ei imesta vähemalt tänasest enam mitte midagi".
Meil kahepeale oli tõesti naljakas. Kujutlesime endi venna meie seltskonda ja selle, kuidas tema oleks 'ammu juba ebameeldivalt närvi läinud'.
29.jaanuar on uus katse Keisri Hullule, ma loodan naelapead tabada. Kuigi eelnev vestlus Mariliisiga juba jättis järelmaitsena kestva alatooni, et see polegi hea. Eks ma siis jälle ütlen!
t.