elu armastus

Täna on võimalikest kanalitest ammutatud info sees läbi jooksnud korduvalt väljend "elu armastus".
Mina elan igaljuhul kaasa Kaarlile. (Sest! Sest ise Sa kirjutad!)

Kaks sõbrannat teatris, lühtrite all väsinult jalgu kõlgutamas.
1: "käin pärast veel poes ja..siis teen kodus süüa ja käin kuuma dušši all.."
2: "ma käin veel bussiterminalist läbi. Äkki Tema on seal.."
(noh, usin parafilosoof, hammas verel?)

usin parafilosoof:

Aaron: "Kuule, kas sa oled solvunud minu peale?"
Juuni: "Mida?"
Aaron: "Kas sa oled minu peale solvunud?"
Juuni: "Ei.."
veidi aja möödudes tuleb Aaron taas Juuni kirjutuslaua juurde.
Aaron: "Sa oled ikkagi solvunud mu peale?"
Juuni: "Mine mõtle välja.."
Ja me ei saagi teada. Kes nad tülli lõi. Kes võiks nad sirgeks seada.
Kes nad siia tõi. Kes lubas ära minna.
Usinale parafilosoofile: kes on kes?

Thank fuck, it's weekend!
:) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :)

Big is beautiful, nuta ja loe

Tiiu Sulsenberg kutsus mind ja Taltsi Tiinat (mingil)esmaspäeval "Keisri hullu" vaatama. Muidugi lähme!

Esmaspäeval oli westus kiire, sibasin asja eest teist taga ringi. Sulsenberg võttis mul korra rangelt käest kinni ja ütles "nii, mul on piletid". Mina ütlesin "jaa, ma tulen pärast poole, ma pean preagu minema!".
Aeg astus nobedalt, pea oli kell kolm-neli, kui Sulsenberg oli majast lahkunud ja ka mina hakkasin end minekule seadma. Meenus teater. Lubasin Tiinale uurida, mis kell see (täna õhtul) on ja kus. Lõin sarved kokku Sokk Mardiga. Muuseas toimumispaik: Vene draamateater.
Läksin koju ja kuna nett oli kaks päeva maas, helistasin infoliini kellaaja täpsustamiseks. Neiu: "täna mängitakse Keisri Hullu ugalas. tallinnas on järgmine nädal" mina olin nii mõtetega ja mujal ja ajasin oma joru: " ei, täna mängitakse seda vene draamas. palun öelge mulle alguskellaaeg" Neiu: "olgu(!), kell 19". Helistasin Tiinale: "Kell 7 vene draama" Tiina: "davai"
Pooleteiseks tunniks viskasin end diivanile känsaki magama. Siis vurasin linna.
Meil ei olnud pileteid. Ma teadsin, et piletid on Sulsenbergi käes ja nii ehk naa me kohtume teatris. Nagu taltsid tihti oma aega üleloomulikult planeerivad, nii ka seekord ootasin ma Tiinat, kes enne ootas mind ja me jõudsime paar minutit enne 19.00i vene draamasse.
Tiina pani riided gardekasse ja mina hakkasin Sulsenbergi otsima. Keda ei ole kusagil, on Sulsenberg. Nägin veel ühte westukat, kellele kohe kallale hüppasin. t: "ei ma ei tea, ma ei tulnud koos temaga". Viimane kutse saali oli antud. Helistasime Sulsenbergile. Kaks korda ja keegi ei vasta, juu ta on saalis ja pani telefoni varakult hääletuks. Seletasime saali uksepeal piletikontrollidele, et meil on tuttav piletitega saalis, kas me võime teda otsida? Tiina otsis alt ja mina teiselt korralt. Ikka ei kedagi. Saal läks pimedaks ja näitlejad tulid lavale. Piletinaine osutas kahe vaba tooli peale "minge istuge sinna".
Lavale tulid Rakvere teatri näitlejad. Kõik oli imelik! Keisri Hullu kohta hakati mingit jura ajama. Ann Kees, Jokker, noortebänd. Mida perset? Tiina mõtles vargsi ja sosistas: "kuule, see on mingi teine etendus. see ei ole Keisri Hull" No muidugi ei ole! Meie juhtme avastamine ja kokkukerimine oli väga pikk. Siis arvasime, et Keiser on draamas. Tiina saatis Sulsenbergile sõnumi "oleme vene draamateatris, rõdul. Rõõmsat etendus". Tiina saatis ka teise sõnumi ja küsis tuttavalt "kus täna keisrit mängitakse?" vastus "ugalas". Me mõlemad mõtlesime pimedas saalis ja äreva publiku keskel kõik võimalikud variandid läbi. Korra oli küsimärk, kas me äkki ei pidanud seda Ugalasse vaatama sõitma? Peale esimest vaatust lahkusime. Sulsenberg oli Tiinale sõnumi saatnud "kes te sellised olete?" Helistasime ja jutustasime loo ümber, Sulsenberg: "oh teid tobu-tobusid küll"

Mitte vähe me südanlõhestavalt ei naernud! Teinekord ikka imestan, kuidas ma nii tottakas ja hajameelne võin olla. Tiina: "kuule mina ei imesta vähemalt tänasest enam mitte midagi".
Meil kahepeale oli tõesti naljakas. Kujutlesime endi venna meie seltskonda ja selle, kuidas tema oleks 'ammu juba ebameeldivalt närvi läinud'.
29.jaanuar on uus katse Keisri Hullule, ma loodan naelapead tabada. Kuigi eelnev vestlus Mariliisiga juba jättis järelmaitsena kestva alatooni, et see polegi hea. Eks ma siis jälle ütlen!
t.

M.O. Film

Point on ikka mingis filmis. Mingi filmi maagia on mind kaasa haaranud, mida ma preagu alles päriselt tajun. Mingi soome film. Paranähtustest. Ma ei tea, millest see film räägib, või mida tahab öelda. Midagi väga head võiks öelda! Ükski kord.
Ebavõimalik situatsioon, midagi nii avakosmosest, et..tahaks sajaga edasi panna, gaas põhjas. Filmis kasutatud muusika: Dingo. Igatahes!
Ükspäev teen ma selle ära!

Heade Busside linn

Ulrika: "ma olen preagu filmis"

Päris Marileenu järele tegev Siim Andreson: "Palju tänu minule teie poolt" "Aga sa vabal ajal oled muidu normaalne?"

Meie Marileen: "Sa sõitsid mingi(?) naisega(?) viljandisse ja mulle ei helistanud?"

"Kuule et..mu ema on õmbleja ja..ma elan nagunii siin ligidal niiet..niiet..sa oled päris ilus ja.."

Laupäeva öösel juba sadas õrna lume-laadset. Aga see oli kõigest näidis!
Hea on, sest isegi talvel võib pühapäeva olemasolust mööda vaadata, nagu seda teevad Mirr ja Virgilius(Viire), kes tunnike tagasi istusid tartu bussile. Sammud seatud tallinna rokiateljee sünnipäevale, mille vip-tüdruk Mirr igaljuhul on! Aga veel parem on see, et Viire jääb Heade Busside linna. Kuniks? Vahet ei olegi, sest nii vaatan mina ka talvest mööda.
Tähendab, tallinn on oma rikkusel lasknud tartu jõuda, mille kesklinna pääsemiseks pead harilikult kaubarongi taga tsirka 14 min ootama, väljendudes zavvi oma-Velbaumi kujul. (Tunnistajaid rohkem kui kümme!).

Tähendab, ****pead, Me oleme filmis "Miiduranna".

Stop, poisid, mis lõhnad teil nokast tulevad?

Ulrika from Sweden helistas mulle eile õhtul ja me sõitsime Viljandi kanti, kõrgendikule vaatega imelisele ja otsatule rabale. Sõitsime Rapla kaudu. Taevas helendas tähtedest. Sellist..nalja proovisime ka teha. Ausat nalja. Naerda saime selle üle, et naljad välja ei tulnud.

Võimalikud skandaalid summutasime üllatuslikult.

Must jää oli maas, leidsime end paaril korral vastassuunavööndist. Politseid õnneks ainult nägime, ei kõnetanud.

Kohapeal ootas meid R, kes oli sauna juba soojaks kütnud ja tervitas meid kohe mitme naljaga(järjest). Ulrikaga kergendatult ohk-muigasime-nüüd saab veel naljategemisega ka järjepeale, mida oskad, hing, veel tahta..

Saun oli kuum. Rääkisime laevadest, merest, kaptenitest. Kujutasin ette, et õõtsutab, kuigi meri oli vaikne.

Seekord olid täiesti uued hõrgutised-hanemaks ja lamba sisefilee. Sibula, pipra ja soolaga!

Istusime nahast diivanil, kuulasime Modern Fox'i. Tipphetked olid arvatavasti Elvise kontserdi ajal, mida ma esimest korda nägin.

Mina lubasin tallinnas tagasi olla 9.30. Igaks juhtumiks õppis Ulrika paar Elvise poosi ära, et vajadusel politseile näidata, kui peaks küsitama "stop poisid, mis lõhnad teil nokast tulevad". Ette ütlen, et poose ei läinud vaja.

Hullumeelselt, end proovile pannes jäin mina umbes nelja paiku magama. Mulle tundub, et Ulrika ei maganudki!? Kell seitse hakkasid äratuskellad lööma. Linnud Johansonid olid pestud, riides ja valmis sõitma. Mäos vahetasin paati. Edasi sõitsin R.iga. Kuulasime vene räppi ja sisimas ülbasime. Mõtlesin: tere taas, tallinn. Tsau-pakaa isiklik festival ja muretu saun hanemaksa kastmes, taamal niiske raba.

t.

Achtung 2

Aaaaaa, aa aa aaa! Segase peksmiseni on imeõhuke samm, armas E. lõuna-eestist. See ei ole mingi kahestumine, see on hoopis kõrgem level, kus sa preagu oled. Ära päris ära mine, otsi ennast üles! Jääme sõpradeks, jääme Maale!

Õunaaed

Põhimõtteliselt on reede. Kell saab kohe seitse..hommikul. Raske on seda öelda. Ühesõnaga, ärkasin reede hommikul peale Marise sünnat kell 8.15 hommukul. Päeval tegin tööd ja arvestades minu uneprobleeme ei jäänud õnneks õhtu poole kodus magama. Õhtul leppisin hoopis kohtumise Viirega. Et lähme välja õhtust sööma. Ja õhtusöögist kujunes kõik see, mis kujunes. Nüüd, 06.59 laupäeva hommikul olen pesnud hambad ja näo. Isegi läks hästi: ma olen paldiski maanteel! Ja väsinud ka. Aga mitte liialt: koheselt und ei tule ja samas ei pea paldakat võtma, sest kui ma pikali viskan-küll ma siis juba magan. Ja õndsalt kolmeni välja, nagunii.
Aga kellega mul täna/eile kohtuda õnnestus. Esiteks oldekatega, sest Hunt on oldekate nn "hubane pesa". Siis muidugi Egon. (ma loodan, et sa juba täna kell 12.00 soome laevale jõuad!). Egoni, Viire ja Egoni sõbraga oli suur tung välja mõelda bändi nimi. See, kas meil mingi bänd omavahel toimib, pole oluline. Lähtusime meist endist neljast, inimestest. Inspiratsiooni pakkus lühifilm "tulnukad". Logo tegime ka. See kõik tuli väga ropp. Ja lahe! *** Kui ma vaid võiks.."Tehtud on: ***" ja logo ***. Kui ma vaid võin..
Veel nägin Kristjan Laasi ja Kaarelit. Täiesti ootamatult. Ja Peetersoo Kaarelit muidugi ka.
Viire, Mirru ja minu kohta on öeldud ÕunaAed. Lapsepõlve, vanaema õunaaed. Ja miks ei, kunsti-Urmo (:

Palun, head ööd. Balti vaksali banngoogid.
t.

Erich Lillioja

See on Triinu vanaisa. Ja see on suvi.
pilt: Taltsi Tiina

tabletimuusika

Pehu Jaanist ja kohtumisest Anne Veskiga, kui Viire käis Vanemuise aastalõpu ballil.

Uus süsteemialge, uus mõtlemine. Poole aasta pärast ei ole mitte jõulud, vaid suvi. Uus plaan minna kalale. Mõtle: paadisõit, ilus loodus, nauditav seltskond, värske kala! Mida elult veel tahta, mina küll küsida ei oska. Sain kaks vastandliku soovitust: 1) ei ära unerohtu küll võtma hakka, 2) muidugi võta. a osta mingi looduslik, need unematid või mis need on.
t.

Alanud aastaks:

Mõttelisust. Julget unistamist ja maiusena nende täitumist. Selgeid päevi.