Tule mu juurde kauboi

7.juuli ehk laupäev kohtume PiimaOinaga(Karl) Märjamaal, et Schillingule minna. Sooviga Märjamaa kirikuaias piknik pidada, märkab meid üks koguduse liige, kes meile kirikus põhjaliku ekskursiooni teeb. Vanast salatrepist viib ta meid ka võlvide peale, seal on äge.
Edasi ujume Reiu rannas. Vesi läheb aeglaselt sügavaks, teavas on kurjad pilved, meie jätame kuivad riided ja rätikud kaldale. Lõpuks rinnani vette jõudes hakkab sadama. Padukat. Ja riided kaldal ei ole enam kuivad. Seeeest on tuju hea:)
Kilingi-Nõmmel paneme telgi püsti ja läheme muusikat kuulama. Palju toredaid inimesi ja toredat musooni. Esinejaid on välismaalt ja eestist, aga kes minu tantsima niidab, on Eliit. Või E-Liit, kurat seda Epliku teab. Ööklubis lubatakse pidu hommikuni, kiire visiidi käigus ahvatleb meid rohkem telk ja uni. Festivalide telklaagrites saab alati nalja. Meie lähedale tulid suure ajuga hilised telgi-püsti-panijad, kes non-stop disputeerivad ja vaiu maase löövad: "Kas nüüd läks p...e?", "...Ei...kõik on OK...".
Nüüd on teisipäev. Pealkiri - Lõuna-Eesti. Shoppame Võru toidupoes. Kaua ja põhjalikult. Sõidame Kurgjärvele Jaanat vaatama. Jaanu on unine, rõõmus ja juurib usinasti endast välja kommet tervitades põsele suudelda.
Edasi matkame Rõuge Ööbikuorus. Muidugi maadleme muruplatsil, daa!
Pildil pn piknik põllul, mina kohanime ei mäleta enam..., igatahes Rõuge-Otepää vahel, peremehe firmaroog - maksakaste, mm...not!
Ujume veel Kooresta Pikkjärves ja "eksleme" väikestel teedel. Pimedas jõuame Otepääle, sõidame korra ümber Pühajärve, ostame Ossipoest Säästushokolaadi.
Schillingu ja Lõuna-Eesti vahele mahtus Raitsi sünna. Aire tõi magusaid ja punaseid maasikaid ja Ivika Saaroja(kes läheb alati perekonnanimega!) nakatas Kreisiraadio naljadega. Toredat pidu väisab reeglina ka E-Liit, nii seegi kord.

Poingadi-poingadi järves suplemise ja maitserohelise kaalumise tagajärjena võis kolmapäeva öösel Tammelinnas kuulda naeru ja jalgade kiireid hüppeid. Oh, oleks jumal mulle veel korvpalli veeretanud...
Järgmisel päeval teatas oma Tartu-visiidist Mirjam. Noh, käisime siis Estonian Bike Weekendil, mürtsuvat muusikat, kuid seeeest VINGEID mootorrattaid vaatamas. Hiljemini Hansapäevadel. Kostüümides ja värviline linn juhatas meid zavutti, kus peale Keiu võis vestelda ka seltsimees Parvega. Meie vestlus oli kirgastav.
Laupäev ja Hansapäevad. Mirjamiga katsume ja maitseme hansalaadal midagi iga leti ääres. Takseerime, nagu ikka:).
Pool neli on Jaan Pärn ja Pahad Seemned konsa. Tartu näitab end armsamaist ja autentsest küljest: kullakarva paksu ketiga Erkki Hüva, Carlspergi nokats, valgest nahast jalavarjud ja mustast vakstust tagi. Lavaesisel tantsuplatsil lapsi hirmutav Kudu Kalev, kes on endast pingile jätnud pooliku vobla ja pingi alla plastpudelis Diiseli. Ja siis kõik see ülejäänud kamp, kes laulab koos ansambliga: "esmaspäeval lähme zavoodi, pa-pa-pa-para-pa. Teisipäeva õhtul zavoodi...!
Enne Mirru lahkumist Vasulasse sõidame Lodjaga.
Õhtul naljatame Mariliisi ja Keiuga, kes tuli otse oma debüüdilt. Ringi luusib ka Vaido Petser, tegemas saadet "Vaido Petser otsib kartulikoorijat". Mariliisiga seletame üsna veenvalt, et meie need ei ole. Meiega liitub Innari oma erkrohelise särgiga, kes arusaamatult naerab ettepaneku üle "a las Innari koorib!".
Kuigi ma kartulitesse tõredalt suhtusin, viskab Vaido mind koju ära, samal ajal usku kuulutades: "Köögis askeldada polegi nii halb".

PS! Ma ei ole sanitar, levitan sõbrapoolest kitarrilaagri uut kodukat, sest paraku keegi, kellele Vaido Petser isiklikult öelnud ei ole, ei tea uut aadressi. See on: www.kitarrilaager.net