Ma olin täiesti veendunud, et KÕIK euroopa asunikud on väsinud ja enamuse ajast kõnnivad suunurgad alla suunatud. Eks ma olen selle malli enda ja sõprade pealt võtnud. Isegi, kui enda mured on jõukohased, tunduvad kellegi teise käigud ja tegemised ülemõistuse. Ja kui hea sõber, Ulrika oskab viimase veerandiku emotsiooni ja väsimust edasi kanda vaid häält tugevdades "aaaaaa - see ütleb kõik", siis ei ole võimalust ka positiivselt mõelda. Noh, kunagi/varsti loksub ikka kõik paika ja laheneb, aga antud hetkel ja ka pool aastat ette mõeldes ei oska õigeid lahendusi näha. Selles kõiges pole midagi positiivset. Olen naiivne ja vargsi loodan, et vähemalt kaks tunnet saan ma vanaaasta õhtuks välja mõelda, et nendega uut aastat tervitada ja alustada ja siis kohe ka asjaga seotud inimestele ette kanda. Las see vana aasta veel veereb iseloomulikult.
KUID! Mulle kirjutas pika kirja just hea ja kallis Aire-Naine. Rääkis oma tegemistest ja rõõmudest. Wow, ma täitsa üllatun, Sul on nii hea olla. Ja kirjutas ka ühest teisest noorest daamist, kes suhtub tülis meestesse positiivselt. See siis tähendab, et tülis mehed lepivad ära (vähemalt üks tülis mees lepib endaga ära)!
Nüüd ma tunnen, kuidas mul hakkas ka Aire energiast parem. Positiivselt läheb juba järgmisel reedel. Esmaspäeval ootab mind ka ..meeli turgutav positiivne sõit Saku bensiinijaama + ükskõik kuhu - vaid kell pool kümme peab tallinnas tagasi olema. Ja Aire, PALJU ÕNNE, SUL ON HOMME SÜNNIPÄEV :)
Viire, kirjuta areeni "ebaluuletus" siia. Ja tutist, mida sa nead.
t.
No comments:
Post a Comment