Ejou.
Folk oli tore. Ja kõikidele rõõmus, onju:). Mõnele sütitav. Hää hää, Talts. Mõni tundis, et peab end peatänaval alasti võtma. "Juhtumeid" oli veel.
Folgil olles on mitu kohustuslikku pilli. Üks neist on Virre, sadagu kasvõi kanamune taevast. Samavõrdselt Tegelaste Toa jäägertee. Kui kanamunad ega jäägertee enne ei murra, siis ka päikesetõusuga koju jalutamine teadmisega, et Tegelaste Toast terrassile aetud inimesed hakkavad väsima ja folk on tänaseks päevaks sidrunina enda teetassi tühjaks pigistatud. Rahulik uni garanteeritud!
Peale folki, nüüd eile käisime Endla rabas natuke matkamas. Ja sõime kauni järve kaldal lõhet. Hiljem mängisime täiesti normaalset perekonda Paduvere Aru talus. Aire, Raitsi ja Karliga. Õhtusöök algab meil harilikult 00.30, enne seda teeme köögilaua taga "ühte asja" ja perenaine Aire tõstab kulbiga taldrikutesse aurava roa. Siis valmistame käepärastest produktidest meelepäraseid kokteile ja kuulame tunnikese nahktugitoolis muusikat. Enne magamaminekut mängitakse koroonat ja viimased ärkvelolijad võivad end kostitada teleka ees Aire hobustest videot vaadates. Vot selline on elu.
2 comments:
Ma hakkasin päris kärmesti muretsema kui su telefon oli kõnepostis,väljas oli pime ning teie kuskil teadmatus rabakumeruses. Hullud linnavurled, ronivad hilja õhtul kuhugi rappa sookailust kaifi saama, maivõi. Aga see pilt on kadestamist väärt...ja see lõhe mille te laukast püüdsite ja ära sõite, respect! Idülliline oli siin metsade vahel, parima seltskonnaga ever, kui taluköögis lõhnas öösöök ja kamina ees mängisid pillid...
Mhm. Lõhega oli veel selline keiss, et Karl ujus, nägi kala ja hakkas taga ajama. Kala oli libe ja lupsas kahel korral käte vahelt minema. Karl vaikselt varitses ja haukas hammastega sabast.
Pärast metsavahel hakkas karu meil järel kõndima, juu tundis kala lõhna. Hüppasime metsikutele hobustele selga ja ratsutasime karu eest autoni.
Post a Comment